Viltimise kestev kunst: ajatu käsitöö

Viltimine, üks minu lemmik käsitööstiile, on vaieldamatult vanim teadaolev inimkätega loodud tekstiilikunst, mis eelneb nii kangakudumisele kui ka silmuskudumisele. See on lihtne protsess, mille käigus muudetakse lahtised loomsed kiud – vill – tihedaks kangaks.

Viltimise juurde jõudsin ma siis, kui kasvatasin Kihnu maalambaid. Kihnu maalammas on Eesti põlistõug, keda on siinsetel aladel kasvatatud järjepidevalt üle 3000 aasta ning populatsioon sisaldab eriti haruldaste retrotüüpidega primitiivlambaid, kes kannavad aborigeenseid tunnuseid. Kihnu maalambad, kes fülogeneetiliselt moodustavad mitmete teiste naabermaalammastega võrreldes kultuurtõugudest kõige kaugemal asuva asurkonna, kuuluvad just esimese kodustamislainega Euroopasse tulnud lammaste hulka.

Selliseid loomasid kasvatades liiguvad mõtted paratamatult ajaloo peale ja sellele, kuidas inimesed selle looma villa võisid kasutada iidsetel aegadel.

Täpsem viltimistehnika päritolu on sageli legendide taha kadunud. Ilmselt on see üks käsitöö tehnika, mille peale inimene on tulnud juhuslikult, mitte teadlikult tegutsedes. Ja millised olid need lood, kuidas inimene villa ja vilditud villa esimest korda kasutusele võttis? :-) Vilti peetakse vanimaks teadaolevaks tekstiiliks, mille päritolu on tugevalt seotud Kesk-Aasia nomaadide hõimudega (nt mongolid ja türgi rahvad).

Villakiudude võime niiskuse, seebi ja hõõrdumise mõjul omavahel põimuda ja sassi minna pakkus ideaalse lahenduse varajaste nomaadide kogukondade vajadustele. Vilt ei olnud luksus, vaid vajadus. Seda kasutati soojade ja vastupidavate katete, kaasaskantavate varjualuste (näiteks Kesk-Aasia jurta), jalatsite, riiete, tekkide ja keerukate vaipade valmistamiseks.

Mõned vanimad ja tähelepanuväärsemad säilinud näited, mis pärinevad 6.–3. sajandist eKr, avastati Siberis Altai mägedes Pazyryki kultuuri külmunud haudadest. Need esemed – hobusetekid, seinavaibad ja rõivad – näitavad hämmastavat kunstilist osavust, hõlmates keerulisi mustreid ja rikkalikke värve, tõestades, et viltimine on olnud aastatuhandeid oluline praktiline villa kasutusviis ja kõrgkunst.

Vildist pael lõvi mustriga Pazyryk-1 tomb. (Pankova, Svetlana; Simpson, St John (1 January 2017). Scythians: warriors of ancient Siberia. British Museum. p. 275, Item 189)

Kaunistatud vildist tükk, Pazyryk-5

Tänapäeval, olgu siis traditsioonilise märgviltimise meetodi või moodsama nõelviltimise tehnika abil, jätkab see käsitöö oma loodetavasti pikka teekonda.